Kutsikakool
Koeraomanikust sõltub, milliseks kasvab koer.
Kutsikakool on eelkõige vajalik esimest koera omavale inimesele. Koeraomanikule õpetatakse, kuidas luua hea kontakt koeraga. Lisaks on kutsikakool hea sotsialiseerimiseks. Kutsikad õpivad suhtlemist oma liigikaaslastega (erinevad tõud, erinevad kehakeeled, erinevad olukorrad) ja võõraste inimestega. Õppimine toimub mänguliselt sõbralikus keskkonnas.
Need, kes soovivad edaspidi tegeleda mõne spordialaga, on kutsikakool eeltingimuseks.
Facebooki grupp ‘Koolitused koertele ja koeraomanikele’ võib aidata Sul leida sobiva koertekooli.
KK ehk kuulekuskoolitus
Pildil Custos Liminis Aragon (Armi)
Kuulekuskoolituse eeskirja leiad EKL kodulehelt.
Kuulekuskoolitus on ainult Eestis harrastatav koolitusala.
Esimeses astmes peab koer nii rihmaga kui rihmata kõndima omaniku vasaku jala kõrval; olema püsilamamises; jääma käskluse peale istuma ja lamama, kui omanik ise eemaldub; tulema juurde; minema kohale; tooma eset ja hüppama üle tõkke. Kui koer on esimeses astmes saavutanud hinde „rahuldav”, võib ta edaspidi võistelda juba teises astmes, kuhu on lisandunud paugukatse, millele koer reageerida ei tohi. Samuti on muutunud sooritatavad elemendid keerulisemaks ja distantsid pikemaks (näiteks tuleb ese tuua omanikule nüüd üle tõkke hüpates). Kolmandas astmes peab koer töötama veelgi pikemalt distantsilt – kohale saatmine toimub 40 sammu kauguselt; ese tuleb koeral üle 1-meetrise tõkke tuua ning püsilamamine sooritatakse ilma omanikku nägemata.
Pildil Madi Nõmm ja Armi – Eesti Koolitusala tšempion (EST KK CH) ja tulnud kahel korral KK EMV-l kolmandaks. Kahel aastal on ta olnud EKL aasta parimate sportkoerte KK kategoorias teine.
Sõnakuulelikkus on rahvusvaheline koolitusala.
Võistlustel eristatakse nelja raskusastet: algklass (rahvuslik klass), SK1, SK2 ja SK3. Sõnakuulelikkuse võistlustel saavad osaleda koerad, kes on vähemalt 10-kuused. SK algklassis peab koer oskama kõrval kõndida, lamada, istuda, seista, juurde tulla, paigal püsida ning ületada madalat barjääri. Kõrgemates klassides lisanduvad eseme toomine, kaugjuhtimine(koerale antakse käsklusi „istu”, „lama” distantsi pealt), kolmest esemest käsu peale õige valimine, juurdetulekul seismine või lamamine ning muud raskemad ülesanded.
Koerasport, mis põhineb rõõmul, suhtlusel ja koostööl.
Eestis suhteliselt uus ja populaarsust koguv spordiala, milles põhirõhk ei ole täpsusel, vaid koera ja koerajuhi vahelisel suhtlemisel ja koostööl.
Rallikuulekus on kombineeritud kuulekuse, koeratantsu ning agility elementidest. Platsile pannakse üles erinevate võtetega rada, võtted on kirjas nn nummerdatud käsusiltidel. Enne koeraga raja läbimist on koerajuhil võimalik rajaga (käsusiltidega) iseseisvalt tutvuda.
Koerajuht tohib rajal koeraga suhelda, sh teda pidevalt suuliselt kiita ning ergutada (nt plaksutada). Käsklused võivad olla kas suulised, käemärkidega või kombineeritud. Keelatud on koera korrigeerimine rihmast tõmmates või käega puudutades (nt asendisse surudes), samuti koera karistamine, riidlemine ning üldse igasugune negatiivne mõjutamine.
Rallikuulekus on vastavalt raskusastmetele jaotatud nelja erinevasse klassi (RK1, RK2, RK3 ja RK4). RK1 klass koosneb 12-15 võttest (käsusildist), RK2 klass 13-17, RK3 klass 15-18 ning RK3 klass 18-20 võttest.
BH ehk ühiskonnakõlbulikkuse test
BH katse eeskirjad (Rahvusvaheliste teenistuskoerte töökatsete eeskirjad leheküljed 20-27) leiad EKL kodulehelt .
Ühiskonnakõlblikkuse katse ehk BH test on paljudes riikides eelduseks, et koer saaks üldse võistlustel või eksamitel osaleda. Eestis on BH katse sooritamine nõutav rahvusvahelise teenistuskoerte ja jäljekoerte töökatsetel osalemisel, kuid BH katse sobib hästi noortele alles võistlemist alustavatele koertele esimeseks ametlikuks katseks. BH katsel osalev koer peab olema vähemalt 15 kuud vana.kuulekus.
Test koosneb kolmest osast: A-kuulekusosast, B-linnaosast ja C-teooriaeksam (vabatahtlik). A osa koosneb kõrvalkõnnist nii rihmaga kui ilma rihmata; tuleb läbida inimgrupp; istuma jäämine; lamamine ja juurdetulek. Samuti tuleb koeral paigal lamada häiritud olukorras samal ajal kui teine koer teeb oma sooritust. B osa eesmärgiks on selgitada välja koera suhtumine inimestesse ja teistesse loomadesse ning tema kindlus ümbritseva suhtes. Vaadatakse koera suhtumist inimrühma, jalgratturisse, autodesse, jooksjatesse, rulluisutajatesse ja teistesse koertesse.
PJK ehk põllujäljekatse
Pildil hovawart Tallivahdit Meerjungfrau ja koerajuht B-e Hellman.
Põllujäljekatse eeskirja leiad EKL kodulehelt.
Põllujäljekatse on Eesti rahvuslik dressuuriala, mis koosneb kahest osast: jäljetöö ja kuulekus.
Mõlemat osa hinnatakse eraldi ja dressuuritulemuse saamiseks liidetakse mõlema ala eest saadud punktid kokku. Osalevate koerte vanuse alampiiriks on 12 kuud.
Jäljetöö – Esimeses astmes teeb jälje koerajuht, vähemalt 300 sammu, 3 sirget, 2 nurka (umbes 90 kraadi), 2 koerajuhile kuuluvat eset, vähemalt 20 minutit vana, jälje läbitöötamiseks aega 15 minutit. Teises ja kolmandas astmes teeb jälje võõras inimene ja jälg on vanem ning pikem.
Kuulekus – kõrvalkõnd, istumine, lamamine, seismine, juurdetulemine, rahulikult paigal lamamine, eseme toomine (ka üle barjääri hüpates ja üle kaldtõkke ronides), edasi saatmine ja lamamine, samuti ei tohi reageerida lasule.
Selleks, et dressuuritulemust saada, peab nii jäljes kui ka kuulekuses koguma vähemalt 70 punkti 100-st võimalikust.
IFH ja IGP-FH
Pildil hovawart Nicky vom Hause Luka ja koerajuht Greta Rüütel.
IFH ja IGP-FH eeskirjad leiad EKL kodulehelt.
IFH on rahvusvaheline koolitusala, millel osalemise eelduseks on sooritatud BH test.
Jälg tehakse tavalise sammuga rohu-või mullapõldudele. Jälg võib ületada ka looduslike takistusi – nt kraavid, künkad , teerajad jms. Jälg algab jäljevaiaga ja lõpeb esemega. Koer peab ajama jälge iseseivalt, koerajuht peab kogu jäljeajamise vältel olema koerast 10 m kaugusel, välja arvatud siis, kui koer esemeid näitab. Erijäljel on kolm raskusastet :
IFH-V – koerajuhi enda poolt tehtud jälg, mille vanus on 90 minutit ja pikkus 600 sammu ja jäljel 3 eset.
IFH 1- jälg on võõra inimese poolt tehtud, jälje vanus 120 minutit ja pikkus minimaalselt 1200 sammu ning koosneb seitsmest sirgest ja kuuest täisnurgast. Jäljel 4 eset ja üle jälje tehakse ka ristuv jälg.
IFH 2 – jälg on võõra inimese tehtud, vanus vähemalt 180 minutit ja pikkus minimaalselt 1800 sammu. Jäljel on 7 eset ja üle jälje tehakse samuti ristuv jälg. Selles astmes lisanduvad täisnurkadele ka teravnurgad ja kaar.
Tulemuse saavutamiseks peab koer saama vähemalt 70 punkti 100-st. Hinnatakse koera töötahet, jäljel püsimist, esemete näitamist.
IGP-FH on kaheosaline võistlus ja koosneb kahest IFH 2 raskusastmega jäljest, mida koer peab ajama kahel erineval päeval ja võimaluse korral on üks jälg mulla- ja teine rohupõllul. Tulemuse saavutamiseks peab koer saama mõlema jälje eest vähemalt 70 punkti. Kui ühe jälje eest saadav punktisumma on väiksem, siis koer tulemust ei saa.
Pildil Greta Rüütel ja Nicky – Eesti meister FH-s 2014 94 p, EMV 2015 II koht (92/97), EMV 2016 II koht (92/91), EMV 2018 II koht (96/97). Kahel viimasel korral sama punktisumma esimese koha koeraga. Greta ja Nicky on osalenud kolmel MM-l , neist kahel tulemuslikult. Nicky on Eesti FH CH ja PJK CH.
IGP ehk Internationale Gebrauchshund Pruefung
Pildil hovawart Tallivahdit Meerjungfrau.
FCI töökatsete eeskirjad leiad EKL kodulehelt.
IGP on rahvusvaheline koolituskuulekus.
Võistused koosnevad kolmest osast: jälg (A), kuulekus (B) ja kaitse (C). Koer peab saama igas osas vähemalt 70 punkti 100-st võimalikust. IGP-s on kolm raskusastet: IGP-1, IGP-2 ja IGP-3. Osalevate koerte esimese astme vanuse alampiiriks on 18 kuud.
IGP jälje (A) esimeses astmes tuleb koeral ajada omaniku tehtud 350-400 sammu pikkust jälge. Jäljele on jäetud kaks eset, millest koer peab omanikule märku andma. Teises ja kolmandas astmes teeb jälje võõras inimene ja jälg on vanem ning pikem. IGP kuulekusosa (B) on sarnane kuulekuskoolitusele, lisanduvad veel eseme toomine üle kaldtõkke ehk A-tõke ja edasisaatmine. Kaitse (C) osa koosneb varrukamehe otsimisest varjetest, valvamisest ja haukumisest, põgeneva varrukamehe takistamisest.
IPO-R ja VP ehk päästekoolitusalad
Pildil Polarfact Utta Ginny (Lola)
IPO-R ja VP eeskirjad leiad EKL kodulehelt.
IPO – R on väga praktiline koolitusala ja kuna koera haistmismeel on tema kõige võimsam ja kõige kõrgemalt arenenud meel, siis on ta suureks abiks inimeste otsingutel nii metsast, maastikult kui ka kokku varisenud hoonete alt .
VP on veepääste. Treeningud on hea võimalus õpetada koerale, kuidas veekogu ääres ja veekogus käituda ning toredaks võimaluseks koeraga koos aega veeta.
Pildil olev hovawart Lola omab VP1 taset.
Juhtkoer
Pildil Polarfact Ulaf Arcturus (Arti)
Tõsi, hovawart sobib oma temperamentse ja iseteadliku iseloomu tõttu pigem aktiivsete harrastustega tegelema, aga meil on Eestis hovawart-juhtkoer Arti, kes saab oma tööga väga hästi hakkama.
Kuigi juhtkoerte treenimist alustati saksa lambakoeraga, keda on praegugi näiteks Soomes 10% kõikidest juhtkoertest, siis on enamustes riikides jõutud järeldusele, et juhtkoeraks sobib kõige paremini labrador retriiver.
Rohkem infot SA Juht- ja Abikoerte Kooli kodulehelt. Samalt lehelt leiad ka infot treeningute kohta.
Vaata ka Abikoerte Keskuse facebooki lehte.