Hovawart

Tõututvustus

FCI rühm 2; alarühm 2.2; KC Working Group

 

Tõu ajalugu

Hovawart, tõlkes hoovivalvur, on vana saksa tõug, keda saksa parunid kasutasid ja aretasid usaldusväärse valvekoerana, karja, losside ja farmide valvurina. Esmakordselt mainitakse hovawardi tõugu koeri keskaja saksa kroonikates aastal 1274, kus nimetatakse “hofwart”i kui aristokraatlikku valvekoera. Seega on hovawart väga vana koeratüüp, kelle aretamisel tänapäevaseks koeratõuks on oluline Kurt F. König’i, Alwin Buschi, J.A.Beckersi ja Theo Grabi töö. K.F.König otsustas taastada selle tõu kirjelduste ja joonistuste põhjal. Ta otsis pärast Esimest Maailmasõda Saksamaal üles koerad, kes sarnanesid kirjeldustele ja koos mõnede teiste aretajatega ristas neid hovawarte ja sama tüüpi koeri saksa lambakoerte, ungari kuvaszide, newfoundlandi koerte, leonbergerite, berni mäestikukoerte ja aafrika jahikoertega. Esimene pesakond registreeriti Saksamaal 1922. aastal. Hovawardid on eriti rohkesti levinud Saksamaal ja Soomes, ka mujal Euroopas, USA’s ja Venemaal leidub neid koeri arvukalt. Eestisse toodi esimene hovawart 1997. aastal Soomest ning teine 2001. aastal samuti Soomest. Aastatel 2004 kuni 2019 on Eestis sündinud 12 pesakonda, koeri on sisse toodud Soomest, Saksamaalt, Poolast ja Tšehhist, Rootsist, Lätist ja Slovakkiast. 2019.aasta juuli seisuga on Eestis 104 hovawarti.

Tõu iseloomustus

Hovawartide arv on viimastel aastatel tõusnud. Soosingu põhjuseks on tõu mitmekülgsus. Ta on suurepärane koduvalvur ja kaitsja, samuti ka väsimatu mängukaaslane ja perekonna sõber. Hovawart on suuremat kasvu, tugev ja kiire heade tööomadustega koer. Ta on intelligentne perekoer, kes kiindub kõigisse pereliikmetesse ja suhtub lugupidavalt koduloomadesse. Lastega sobib ta väga hästi, kui nad on olnud tema suhtes taktitundelised. Hovawart on iseseisev valveinstinktiga koer ja võib muutuda domineerivaks, seega vajab ta koolitamist. Teda on lihtne koolitada kui seda tehakse kindlameelselt ja alustatakse varakult. Ta võib leida rakendust nii jäljekoerana, päästetöödel, valvurina kui ka kaitseotstarbel, narko-, teraapia- või juhtkoerana.
Hovawart on kaunis koer suursuguse “mõisavalvuri” hoiakuga, ilmekate silmadega, läikiva veidi lokkis karvaga, tuules lehvivate pikkade karvadega kõrvadel, käppadel ja sabal. Karvavärvi valikuid on kolm: must punakaspruuni piirdega, blond ja must. Tema hääl on sügav ja kõlav, kuid ta haugub vähe. Hovawart saab täisealiseks umbes kahe aastaselt. Üldiselt on tegu väga terve koeratõuga. Aretuskoertel on nõutav liigeste ja silmade uuring, et viia miinimumini võimalikud probleemid. Hovawart soovib elada jahedas, seega sobib ta õues pidamiseks, kuid kohaneb hästi ka ruumides. Ta peab saama piisavalt liikuda ja suhelda, et olla õnnelik.

Tõu standardid

Hovawart on tugev, veidi pikliku kehaehitusega pikakarvaline teenistuskoer. Turja kõrgus isastel 63-70 cm, emastel 58-65 cm. Hovawardil on tugev pea, lai võlvunud laup, üleminek laubalt koonule hästi märgatav. Tugev koon aheneb veidi niihästi küljelt kui ka pealtvaates. Mokad liibuvad tihedalt. Hammastik on tugev, kääritaolise hambumusega, hambad asuvad lõualuus otse. Silmad on ovaalsed, tumedad, silmalaud on tihedalt liibuvad. Kõrvad on kolmnurga kujulised, lõdvalt rippuvas asendis, kõrgele kinnitunud ning teineteise suhtes laia asetusega, vähemalt suunurgani ulatuva pikkusega. Kael on tugev, selg sirge ja kindel, keskmise pikkusega laudjas on veidi laskuv. Rind on lai ja sügav.Jalad on tugevad, püstise seisuga, kämblad mõõdukalt kaldus asetusega. Koheva karvkattega saba ulatub allapoole kannaliigeseid. Karv on pikk, tugev, siidjas, veidi laines ja liibuv, alusvillaga. Karvkate on tihe. Mustal piirdega koeral on must ja läikiv karvkate, värvimärgiste värv on keskmine blond, täpikujulised märgised silmade kohal on hästi märgatavad, rinnamärgised moodustavad kaks teineteise kõrval asuvat laiku. Blondil koeral on karvkate keskmine blond, läikiv ja muutub kõhu ja jalgade suunas heledamaks. Mustal koeral on lubatud väike valge laik rinnal. Kõikidel hovawartidel, ka blondidel, on mokad, silmalaugude servad, nina ja käpa padjandid musta pigmendiga. Nahk on kogu ulatuses tihedalt liibuv. Hovawart liigub kõikide allüüride korral sirgjooneliselt ja ulatusliku sammupikkusega.

Galerii

Meie pildigaleriis on mitu pilti /vajaks ilusat teksti/

Kasvatajad

Vaata, kes hovawarte Eestis kasvatavad